Ortodontia Tallinnas · Dr. Aleksei Murohh

Ametlik ortodont on arst, kes on pärast hambaarstiõpinguid läbinud ortodontia residentuuri ning omandanud vastava eriala kvalifikatsiooni. Eestis on ortodontia eriarstiabi ning seda võib ametlikult osutada vastava kvalifikatsiooniga spetsialist.

Kuigi mõned hambaarstid pakuvad ortodontilisi lahendusi, ei asenda üksikud kursused erialast spetsialiseerumist. Sarnaselt ei muutu üldarst haiglas kardioloogiks ainult täiendkoolituste põhjal — eriala nõuab süsteemset ja põhjalikku väljaõpet.

Oluline on mõista, et ortodontiline ravi ei tähenda ainult hammaste sirgendamist, vaid keeruliste bioloogiliste protsesside juhtimist. Ravi käigus võivad tekkida olukorrad, mis nõuavad kogemust ja spetsiifilisi teadmisi, et teha õigeid otsuseid ja tagada ohutu tulemus.

Ortodonti poole tasub pöörduda, kui esineb hammaste või hambumusega seotud probleeme, näiteks:

• hambad on vales asendis või puseriti
• hammaste vahel on vahed
• hambad ei mahu ritta
• vale hambumus (nt ülemised ja alumised hambad ei sobitu õigesti)
• lõualuude mittevastavus – näiteks alalõug jääb liiga tahapoole või ette
• hambad ei lõiku suhu õigel ajal

Sageli ei ole probleem ainult esteetiline — vale hambumus võib mõjutada ka mälumist, kõnet, hammaste kulumist ning suuhügieeni.

Kui on kahtlus, kas ortodontiline ravi on vajalik, on mõistlik tulla ortodondi konsultatsioonile, kus hinnatakse olukorda ja selgitatakse sobivaimad ravivõimalused.

Esimene ortodondi konsultatsioon on soovitatav juba umbes 6 aasta vanuses, kui hakkavad lõikuma esimesed jäävhambad. Selles vanuses on võimalik märgata lõualuude arengu ja hammaste lõikumise võimalikke kõrvalekaldeid ning vajadusel sekkuda varakult.

Sageli kasutatakse selles vanuses eemaldatavaid või suhu fikseeritud aparaate, kuid vajadusel on võimalik teostada ravi ka breketite või kapedega. Õigeaegne ravi lapseeas võib aidata vältida keerukamat ravi tulevikus.

Ei ole kunagi liiga hilja ortodontilist ravi alustada. Tänapäeval ravitakse edukalt ka täiskasvanuid ning ravivõimalused on muutunud märgatavalt mugavamaks ja esteetilisemaks.

Täiskasvanute puhul on sageli vajalik kombineerida ortodontilist ravi ka hammaste taastamisega (näiteks täidised või proteetiline ravi), et saavutada maksimaalne esteetiline ja funktsionaalne tulemus.

Jah, vale hambumus ei ole ainult esteetiline probleem. See võib mõjutada nii suuõõne kui ka üldist tervist.

Vale hambumus võib põhjustada:

• hammaste ebaühtlast kulumist
• raskusi mälumisel
• probleeme suuhügieeniga ning suurendada kaariese ja igemehaiguste riski
• hingamishäireid, mis võivad mõjutada une kvaliteeti ja soodustada norskamist

Ortodontiline ravi aitab korrigeerida hambumust ja taastada lõualuude harmoonilise suhte, mis omakorda parandab mitte ainult esteetikat, vaid ka elukvaliteeti tervikuna.

Eestis katab Tervisekassa ortodontilise ravi ainult kindlate diagnooside ja meditsiiniliste näidustuste korral kuni 19-aastastel patsientidel. Kõik hambumusanomaaliad ei kuulu Tervisekassa poolt rahastamisele. Diagnooside loetelu on saadaval siin.

Hetkel ei ole kliinikul Tervisekassaga lepingut ning ravi toimub tasuliselt.

Tuleb arvestada, et piiratud eelarve tõttu võib Tervisekassa ravi ooteaeg olla pikk. Samuti võib pärast pikka ootamist selguda, et konkreetne juhtum ei vasta Tervisekassa rahastamise tingimustele.

Seetõttu aitab õigeaegne ortodondi konsultatsioon ja diagnostika vältida asjatut ootamist ning võimaldab hinnata ravivõimalusi ja vajadusel alustada raviga õigel ajal.

Ortodontilise ravi maksumus sõltub konkreetsest ravijuhust, valitud ravimeetodist ning ravi kestusest. Ravi hind kujuneb individuaalselt ning täpne maksumus selgub pärast ortodontilist konsultatsiooni ja diagnostikat.

Tavaliselt jaotub ortodontilise ravi maksumus kogu ravi kestuse peale, mis aitab kulusid hajutada ja muuta ravi paremini planeeritavaks.

Kui otsite ortodonti Tallinnas või soovite alustada hammaste sirgendamist breketite või kapedega, on esimene samm ortodondi konsultatsioon.

Esimese visiidi käigus hinnatakse hammaste ja hambumuse olukorda ning arutatakse patsiendi ootusi ja soove. Koos arstiga täidetakse anamneesiankeet, kus käsitletakse varasemaid haigusi ja protseduure, kahjulikke harjumusi (nt hammaste krigistamine). Samuti hinnatakse näo- ja suulihaste funktsiooni, et saada terviklik ülevaade olukorrast.

Seejärel tehakse vajalik diagnostika, mis hõlmab tavaliselt fotosid, digitaalset skaneerimist ja röntgenuuringuid. See võimaldab olukorda täpsemalt analüüsida ning planeerida edasist ravi, olgu selleks breketid või kaped.

Ortodontiline ravi põhineb täpsel planeerimisel ning seetõttu on põhjalik diagnostika ravi oluline osa. Ilma selleta ei ole võimalik hinnata olukorda piisava täpsusega ega koostada usaldusväärset raviplaani. Diagnostika käigus kogutakse detailne info hammaste, hambumuse ja lõualuude kohta, mis võimaldab mõista probleemi põhjuseid ning valida sobivaim ravimeetod.

Kasutusel on kaasaegsed digitaalsed lahendused:

• digitaalne intraoraalne skanner – võimaldab saada täpse 3D mudeli hammaskonnast ilma ebamugavate jäljenditeta ning teha täpseid mõõtmisi hammaste asendi hindamiseks
• fotod – aitavad hinnata hammaste, igemete ja näo esteetikat ning võimaldavad tuvastada võimalikke asümmeetriaid ja disproportsioone
• röntgenuuringud (sh 3D) – võimaldavad hinnata hammaste asendit mitte ainult suus, vaid ka lõualuus, sealhulgas juurte ja peetunud hammaste positsiooni

Kõigi nende andmete põhjal koostatakse individuaalne raviplaan, mis võimaldab saavutada prognoositava ja stabiilse tulemuse.

Ei ole olemas ühte lahendust, mis oleks kõigi jaoks parim — nii breketitel kui ka kapedel on oma eelised ja näidustused.

Breketid on tõhus ja universaalne ravimeetod, mis sobib ka keerukamate hambumusanomaaliate korral. Need võimaldavad väga täpselt kontrollida hammaste liikumist.

Kaperavi (nt Invisalign ja Spark) on esteetilisem ja mugavam lahendus, kuna need on eemaldatavad ja igapäevaelus vähem märgatavad. Samas nõuab nende kasutamine patsiendi head koostööd ja distsipliini.

Sobivaim ravimeetod valitakse alati individuaalselt, lähtudes konkreetsest ravijuhust, eesmärkidest ja patsiendi eelistustest.

Ortodontiline ravi ei ole tavaliselt valus, kuid ravi alguses ja pärast aktiveerimisi võib esineda ajutist ebamugavust või survetunnet hammastes. See on normaalne ning näitab, et hambad liiguvad.

Ebamugavus on enamasti kerge ja möödub paari päeva jooksul. Vajadusel saab seda leevendada lihtsate vahenditega, näiteks pehmema toidu eelistamisega või valuvaigistiga.

Enamik patsiente harjub raviga kiiresti ning igapäevaelu see oluliselt ei häiri.

Ortodontilise ravi kestus sõltub konkreetsest ravijuhust, probleemi keerukusest ning valitud ravimeetodist. Keskmiselt kestab ravi umbes 1,5–2 aastat, kuid lihtsamate juhtumite korral võib see olla lühem ning keerukamate puhul pikem.

Ravi kestust mõjutab ka patsiendi koostöö — näiteks kapede kandmine vastavalt juhistele ja ortodondi soovituste järgimine.

Täpset ravi kestust on võimalik hinnata pärast konsultatsiooni ja diagnostikat, kui on olemas täielik ülevaade olukorrast.